Kui mulle enne meeldis George Peppard niikuinii, siis peale selle (kultus)filmi nägemist ma lihtsalt jumaldan teda. On üks asi vaadata A-Team'i ja elada kaasa Hannibali ja teiste seiklustele, kuid hoopis teine asi on vaadata Paul/Fred'i Hollyga. Imearmas!
Audrey Hepburn'i ei olnud ma enne näinud mingis filmis või üldse näitlemas, aga sama kehtib tallegi. Ta tegelaskuju oli küll pisut sinisilmne ja hulluke, kuid nii mõnus oli teda vaadata, mõistetav, miks ta on nii kuulus oma ilu ja ande poolest.
Ja Cat! Kuigi kassil pole just suurt osa filmis, oli ta tähtis ja puges mulle küll hinge.
Imeliselt ilus film, mis paneb mind järjekordselt soovima, et ma elaks 1950ndatel või 1960ndate alguses. Need riietused, need aksessuaarid, see väljapeetus, see stiilsus - ei saa muud moodi, kui sellesse armuda! Sellises õhustikus näeb suitsetaminegi ja joomine enne lõunat välja peen ja stiilne.
Ja nagu mulle juba selliste filmide puhul kohane: ma nutsin lõpus, algselt kurbusest ja pärast juba õnnest.
Südamest soovitan!
3 kommentaarid:
Sa käisid 3 nädalat Tuluusis ja sinu postitus sisaldab, mida?!?! Ainult mingit nõmedat pläma (vabandust)! JA mitte ühtegi sõna minu postkaardist! Miks, Ode? MIKS?!?!
Kui minu mälu mind ei peta (ja usu, see seda ei tee), siis sina, Annabel, soovisid minu Prantsusmaa kogemusest kuulda live'is ja ma tulin su soovile vastu. Polnud mingit juttu blogipostitusest. Pealegi, ma usun, et kõik, keda minu reis vähimalgi määral huvitaks, küsiks seda minult otse, mitte ei ootaks paaniliselt minu blogipostitust :) AGA! Su postkaart oli lahe ja ma kuulutaks seda mäetipust kui Eestis oleks mägesid ;)
Heh, Poh, Sul on jätkuvalt hea maitse!
Isk
Postitage kommentaar